17. detsembril täitus Tervise infosüsteemi esimene tööaasta. Tänaseks on arstid süsteemi saatnud ligi 350 000 meditsiinidokumenti. Liidestunud terviseasutusi on üle 900, kellest 250 saadab ka reaalselt andmeid. Suurematest haiglatest saadavad andmeid näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglad, Tallinna Lastehaigla, Läänemaa, Valga, Lõuna-Eesti, Rakvere, Narva, Rapla, Kallavere, Hiiumaa ja Räpina haiglad.

„Esimene tööaasta oli edukas hoolimata aasta esimeses pooles valitsenud madalast liidestumisaktiivsusest. Alates sügisest on liidestumine suurema hoo sisse saanud ja tekkinud on juba reaalne andmevahetus, mitte enam ühesuunaline dokumentide saatmine," andis aastale hinnangu Eesti E-tervise Sihtasutuse juhatuse liige Madis Tiik.

Tervise infosüsteemi juurutamine kestab 2013. aastani, mil meditsiinidokumendid peaksid olema täisdigitaalsed. Sealjuures on infosüsteem pidevalt arenev ja täiustatav, nii on praegugi Eesti E-tervise Sihtasutuses käsil e-kiirabi projekt, mis loob ka kiirabibrigaadidele võimaluse erakorralist abi vajava patsiendi varasema haiguslooga tutvuda. Samuti liigub info patsiendi sattumisest erakorralise meditsiini osakonda ka raviarstini, kes saab nii edasise ravi jaoks kogu olulise info. Ka kliinilise otsustustoe süsteem, mis näiteks Soomes edukalt kasutusel on, aitaks oluliselt tõsta arsti töö kvaliteeti ja hoida kokku aega.

Lisaks avati oktoobris kauaoodatud Patsiendiportaal, mille kaudu igaüks saab oma terviseandmeid vaadata ja tahteavaldusi esitada. Pikka aega valitsenud arvamus, et patsiendil ei ole enda kohta käiva meditsiinilise teabega pistmist on murdumas ja üha enam ollakse jõudmas arusaamisele, et informeeritud ja teadlik inimene kannab ka oma tervise eest paremini hoolt, nii ei peakski arstid täitma enam inimeste haiguslugu, vaid hoopis terviselugu.

Patsiendiportaali saab ID-kaardiga sisse logida e-tervise veebilehelt