Digilugu parandab ravikvaliteeti

Sotsiaalministeerium arendab välja neli patsiendile suunatud üleriigilist e-tervise teenust: digitaalne terviselugu, digiretsept, digiregistratuur ja digipilt. Selleks valmistab Sotsiaalministeerium ette e-tervise seaduse eelnõu, mis paneb paika ka inimese digitaalsete terviseandmete kasutamise arstide poolt.

Toetudes Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuringutele, aitaks terviseandmete digitaliseerimine Eestis päästa aastas vähemalt 12 inimelu rohkem ning vähendada ravivigade arvu hinnanguliselt 600 võrra. Väheneksid ka ravimite konflikti tõttu saadud tervisekahjustused.

Digilugu võimaldab saada arstil täieliku info patsiendi kohta. See võimaldab jälgida haiguse kulgu ajas. Näiteks kroonilise haiguse puhul saab arst hinnata, kas see süveneb või mitte.

Digilugu võimaldab esimest korda hakata hindama ka süsteemi tervikuna iga konkreetse haigusjuhtumi kontekstis. Senised andmed paiknevad erinevates raviasutustes ega liigu piisavalt patsiendiga kaasa. Digiloo puhul saab ka hinnata, millises ravietapis on puudujääke olnud – kas ennetustegevuses, aktiivravis, taastusravis või hooldusravis.

Digitaalne terviselugu võimaldab patsiendil näha arvutist oma terviseandmeid ning nende kasutamist. Arstil tekib õigus patsiendi terviseandmeid näha siis, kui ta vajab teavet inimese raviks või on patsiendi tervis ohus.

Inimesel on õigus otsustada, kes tema andmeid kasutab ja vaatab. Patsient võib oma andmed sulgeda kui soovib – sel juhul arstid andmeid ei näe, kuid sellest tulenevalt läheb vastutus ravi tulemuste eest üle patsiendile.

Erandjuhul, kui inimese elu on ohus, tekib arstil õigus patsiendi andmeid vaadata. Neid juhtumeid peab arst põhjendama ning põhjendusi hakatakse analüüsima.

Üheks suurimaks hirmuks digiloo teenuse juurutamisel on andmete lekkimine. Patsiendid kardavad, et nende andmeid võivad vaadata arstid, kellel selleks vajadust pole. Digimaailm võimaldab aga andmete õiget kasutamist praegusest palju paremini jälgida, sest igast andmevaatamisest jääb maha jälg.

Riik tagab andmete turvalise töötlemise ja läbipaistvad reeglid, samuti järelevalve ja sanktsioonid. Tehnoloogiliselt kaitstakse digiloo andmeid kõrgeimal tasemel – turvalisustase on võrreldav pankadega.

Andmete kasutamine statistikas ja uuringutes reguleeritakse eraldi. See toimub üldjuhul läbi kodeerimiskeskuse isikustamata kujul. Andmeid saab kasutada ainult seadustes reguleeritud eesmärkidel ja viisil. Digiloo isikustatud andmetele ametnikud ja statistikud juurdepääsu ei oma.

Sotsiaalministeerium kaasab digiloo projekti valmimisse ja e-tervise seaduse loomisse sihtrühmad ja avalikkuse. Kuna digitaalne terviselugu puudutab iga Eesti elanikku, kutsub Sotsiaalministeerium avalikkust arvamust avaldama, millised andmed peavad olema arstile nähtavad patsiendi nõusolekul ja milliste andmete kasutamine ei vaja eraldi patsiendi luba.

Kõik e-tervise seaduse eelnõu ja teenuste kohta käivad dokumendid pannakse üles Eesti e-tervise sihtasutuse kodulehele aadressil www.e-tervis.ee.

E-tervise seadus valmib hiljemalt 2007. aasta lõpuks ning rakendub järk-järgult. Eelnõu plaanitakse saata riigikogusse selle aasta novembris, sellele eelneb põhjalik arutamine ning täiendamine töögruppides.

Digitaalne terviselugu võetakse kasutusele 2008. aasta lõpuks. Esimene digiretsept on kavas väljastada 2007. aastal. 2007. aasta detsembriks võetakse kasutusele ka digipildid (ultraheli, filmid, röntgen) ja digiregistratuur.

E-tervise projekte rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest. Kokku on e-tervise seaduse eelnõu valmimiseks ning nelja e-tervise projekti elluviimiseks kavandatud 36 miljonit krooni.

Sotsiaalministeerium