E-tervise tervis on hea

Kommenteerides täna avaldatud Riigikontrolli auditit „Riigi tegevus e-tervise rakendamisel“, kus Riigikontrolli hinnangul ei ole e-tervise eesmärke saavutatud, ütles E-tervise Sihtasutuse juht Raul Mill, et paljud välja toodud probleemsed kohad on viimase paari aastaga kaardistatud sihtasutuse nõukogus ja juhatuses ning need on töös. Olgu selleks kasvõi patsiendi- ja arstiportaal ning statistikamoodul.

Samas ei ole meil ka varemtehtu osas mõtet häbeneda ning e-tervise tervis on endiselt hea. Eesti on e-tervise alal maailmas üks liidreid. Meie liidripositsiooni ilmselt kinnitab Eesti inimeste endi isiklik kogemus patsiendiportaali, e-töövõimetuslehte või digiretsepti kasutades. „On tähelepanuväärne, et samal päeval kui Riigikontroll tuli välja kriitilise auditiga meie e-tervise olukorrast rääkis Vabariigi President Rootsis Kirunas e-tervise edusammudest Eestis,“ ütles Mill.

Ta tõi esile, et loomulikult võtab uudsete ja kogu riiki hõlmavate digitaalsete süsteemide rakendamine aega. Kui Riigikontroll heidab ette ajalisi viivitusi ja süsteemi käivitamise kallimaks muutumist, siis ka teiste suurte asjade ellu viimine on võtnud ikkagi aastaid, olgu selleks x-tee, ID-kaart või ka eduloona toodud digiretsept. Tervise infosüsteemi andmevahetusega alustati 2009. aastal ning selle kasutustatistika näitab andmete edastuse ja andmete kasutuse märgatavat kasvu 2013. aastal ning seda kindlasti tänu sellele, et andmete edastuse parandamiseks on valitud pigem koostöö kui karistamise vorm.

Mill tõi uute e-tervise alaste projektidena näiteks, et sellest aastast hakkab tööle elektrooniline kiirabikaart, mis tõstab abi andmise kiirust, vähendab kiirabitöötajate bürokraatiat ja mille abil kiirabi teab juba saabudes, milliste terviseriskidega on eluliselt oluline patsiendi puhul arvestada. Suvel käivituv digitaalne tervisetõend (e-tõend) tähendab, et näiteks juhiloaks vajaliku tervisetõendi saamiseks ei pea uuesti arsti juurde minema ega paberdokumente ühest asutusest teise viima. Või kasvõi selle aasta teises pooles tööle hakkav riiklik tervishoiu pildipank, kuhu kõik teenuse osutajad edastavad ülesvõtteid ja kus kõigil on võimalik raviteenuse osutamiseks neid vaadata. Tervishoiuteenuse osutajad ei pea enam piltide hoiustamise eest maksma.

„Nii edu kui ka asjalik kriitika panevad meid enam pingutama pakkumaks uusi e-tervise alaseid lahendusi. Me ei saa õppida teistelt riikidelt, sest oleme selles vallas ise eesrinnas, kuid võimalikest tagasilöökidest hoolimata üritame olla senisest paremad ja innovaatilised,“ märkis E-tervise Sihtasutuse juht.