E-tervise Sihtasutuse kommentaarid Riigikontrolli auditile

Täna avaldatud Riigikontrolli auditi „Riigi tegevus e-tervise rakendamisel“ hinnangul ei ole e-tervise eesmärke saavutatud, kuna e-tervise süsteemis olevaid andmeid ei ole erinevalt planeeritust võimalik suuresti kasutada.

E-tervise SA on pidanud auditi kommentaaris vajalikuks märkida, et e-tervis on oma olemuselt koostöömudel, kus tehniliste lahenduste ja infosüsteemide koosvõime läbi soovitakse suurendada raviprotsessi efektiivsust ning suurendada patsientide kaasatust tervishoiuteenuse osutamisel. Seetõttu peavad olema protsessi kaasatud kõik vajalikud osapooled. Aastatel 2012–2013 on sihtasutus panustanud tugevalt sellise koostöö väljaarendamisele. Veel aastal 2011 paljud tervise infosüsteemi kasutajad selle kasutamise osas skeptilised. Põhjusteks eeldatavalt vähene informeeritus tervise infosüsteemi võimalustest, viimasest tulenev ebapiisav andmete hulk ning ka rakendumiseks vajalik kasutusmugavus lokaalsetes infosüsteemides. Samuti vähene tagasiside koondamine kasutajatelt.

Tervise infosüsteemi kasutatavus, sh info leidmise ja kättesaadavuse kiirus, on lisaks olemasolevatele andmetele esmase tähtsusega. Rakendumise juures on oluline roll ka muudatustega harjumisel ehk tervise infosüsteemi kasutamise kogemusel ja sellega harjumisel. Paralleele võib tuua näiteks Eesti e-riigi aluseks oleva X-tee ja IDkaardiga. Mõlema piisavaks rakendumiseks kulus RIA hinnangul viis aastat. Tervise infosüsteem rakendus valmis tehnilises mõttes detsembris 2008 ning andmevahetusega alustati jaanuaris 2009.

Viimasel kahel aastal on tervise infosüsteemi kasutatavus olulisel määral paranenud. Statistika alusel on suurenenud nii tervise infosüsteemis olevate andmete pärimine kui ka nende saatmine. Olulisemate statistiliste näitajatena tuleks välja tuua järgmised:

  • Kui 2012. aasta jaanuaris ei edastanud tervise infosüsteemi dokumente 42% perearstidest, siis vastav näitaja 2013. aasta jaanuaris oli 23% ning augustis 8,4%.
  • 2012. aasta statsionaarsete epikriiside edastamise protsent tervise infosüsteemi võrdluses Eesti Haigekassa andmetega oli 97,8%. Hinnanguliselt ei ole 100% kattuvus realistlik, seega võib tulemust pidada maksimaalseks.
  • 2012. aasta jooksul suurenes Eesti elanike arv, kelle raviandmed on tervise infosüsteemi saadetud, 20% võrra, küündides 2013. aasta alguseks 82%ni. Praegu on tervise infosüsteemis rohkem kui 1,1 miljoni andmed.
  • Patsiendiportaali kasutatavus on tõusnud 2013. aasta jooksul 2011. ja 2012. aasta keskmise tasemega võrreldes enam kui kahekordseks ja tõus jätkub.
      Olulisemad statistilised näitajad:
    • Maksimaalne tervishoiutöötajate poolt tehtav päringute arv ühes päevas tervise infosüsteemist 13 700.
    • Päringute arv ühes kuus on tõusnud 2011. aasta maikuus olnud 60 000 päringult 260 000 päringuni 2013. aasta oktoobris.
    • Patsiendiportaalist tehtavate päringute arv ühes kuus on tõusnud 5000 päringult (mis oli kuni 2012. aastani keskmine arv) ligi 14 000 päringuni 2013. aasta novembris.
    • Dokumentide saatmine kokku ühes kuus on tõusnud perioodil aprill kuni september kolmekordseks, küündides rohkem kui 90 000 dokumendini
    • Perearstide poolt saadetavate dokumentide arv ühes kuus on 2013. aasta jooksul suurenenud käesolevaks hetkeks 3,5 korda, küündides 70 000 dokumendini kuus.
    • Sotsiaalkindlustusametile välja arendatud teenust kasutab igapäevaselt keskmiselt 80 arsti ja eksperti.

Kokku on süsteemil üle 8700 unikaalse kasutaja meditsiinitöötajate seas.

Olulise panuse kasutatavuse tõstmisesse on andnud teenuste uuendamine, mis on aktuaalseks küsimuseks paljudes arenenud maades e-tervise valdkonnas. Ära tuleks märkida digitempli rakendamine perearstidele käesolevast aastast, mis võimaldab dokumente tervise infosüsteemi edastada neid ükshaaval allkirjastamata, parema infoliigendusega statsionaarse epikriisi vorm koos kiirmenüüdega. Viimane leiab rakendamist alates 2014. aastast ning pilootperioodi järel rakendatakse vastav lahendus ka teistele terviseinfosüsteemi dokumentidele.