Keeruline tee arvutist arsti juurde

Miks üle-eestiline digiregistratuur veel ei toimi?

Eesti Päevalehe artiklis „Üle-eestiline digiregistratuur jõuab patsiendini paari aasta pärast” (4.11) kõlas tõdemus, et Eesti E-tervise Sihtasutus pole mitme aasta jooksul suutnud üle-eestilist digiregistratuuri toimima panna.

Meiesugusele e-riigile justkui jõukohane ülesanne pole täies mahus käivitunud. Tehniline lahendus on esialgsel kujul valmis ja osa perearste kasutab süsteemi haiglatesse aja broneerimiseks.

Tehnilisest lahendusest vähe

Minule isiklikult meeldiks patsiendina väga, kui saaksin kõiki vabasid aegu ühest kohast näha ja broneerida. Ka meeldiks mulle, kui ma ei peaks iga kuu alguses uuesti helistama, et saada teada vaba aja puudumisest. Sooviksin, et saaksin end oma pöördumise peale vähemalt järjekorda panna ja raviasutus pakuks mulle siis esimese vaba aja, isegi kui see on mitme kuu pärast.

Esialgse lihtsa idee edasine analüüs on näidanud, et tehnilise lahenduse edasiarendamine ei pane süsteemi kaugeltki veel tööle. Küsimus on: kas riigi raha on hästi investeeritud, kui teeme tehnilise lahenduse, mille kohta on juba ette teada, et see tööle ei hakka? Haiglad on tõdenud, et vabu aegu nn tsentraalsesse registratuuri ilmselt oodatud määral ei tule, sest neid ei jätku juba praegu. Realiseeritud tehniline lahendus näitab, et see on tehtud kogu protsessi lõpuni läbi mõtlemata, ja seda korrata oleks ilmselt viga. Nüüdseks on leitud võimalik konsensuslik lahendus, mille kohaselt tuleb esmalt täielikult juurutada digitaalne saatekiri.

Digitaalne saatekiri on täna realiseeritud ja kasutusel tervise infosüsteemi dokumendina, kuid vastavalt kehtivale seadusele on paralleelselt kasutusel ka pabersaatekiri. Kui digitaalse saatekirja puhul saab tehniliselt broneerida ainult ühe vastuvõtuaja, siis pabersaatekirja puhul on võimalik broneerida samal ajal visiidiaeg mitmes raviasutuses.

Digiregistratuuri edukaks tööle rakendumiseks tuleb esmalt läheneda haiglate töökorraldusele. Ei piisa, kui matta raha ainult tehnilistesse lahendustesse.

Töökorraldus takistab

Täna puudub tervishoius ühtne teenuste nimekiri. Näiteks võib üks raviasutus pakkuda aega lihtsalt kirurgile, teine aga spetsialiseerumise järgi kardio-, torakaal- või abdominaalkirurgile. Seega, kui kõik lepivad kokku ühtse teenuste nimekirja kasutamises, tähendab see paratamatult, et osa haiglaid peab hakkama tööprotsessi ümber korraldama. Samuti tuleb teha investeeringuid oma infosüsteemi arendamiseks.

Kõik e-tervise lahendused on kontseptsioonilt väga lihtsad. On vaja ainult liigutada info ühest kohast teise – olgu see siis meditsiiniline info või broneerimiseks vajalik info. Tegelikkuses on kogu protsess just organisatoorses mõttes palju keerulisem.

Meditsiin ei ole valdkond, kus kiirustamine annaks efekti. Digiregistratuur võib olla üks tõestus, mille puhul hea idee ei realiseerunud oodatud kujul. Kiirustamine ei loo väärtust, vaid suurendab riski. Seetõttu tuleks kindlasti hoiduda lahendustest, mida tehakse üksnes tehnilisel tasandil või kõigi osapoolte huve ja võimalusi arvestamata.

Raul Mill, Eesti E-tervise Sihtasutuse juhatuse liige

Allikas: Eesti Päevaleht, 11. november 2013