Üle-eestiline digiregistratuur jõuab patsiendini paari aasta pärast

Eesti E-tervise SA pole kuue aastaga suutnud üle-eestilist digiregistratuuri toimima panna. ETSA on üle-eestilist digiregistratuuri arendanud juba 2007. aastast, mil hõigati välja, et registratuur võiks aasta jooksul toimima hakata. See tähendanuks, et praegu võiksid patsiendid end mis tahes haiglasse arsti vastuvõtule kirja panna ühe portaali kaudu. Möödunud on kuus aastat ja kulutatud rohkem kui 200 000 eurot.

Möödunud nädalal pöördus sotsiaalministeerium projekti käima lükkamise jaoks abi saamiseks haigekassa poole. „Üleriigiline infosüsteem ei tööta, kui iga haigla ei tee oma tööd ära ja ei uuenda infot. Seepärast ongi haigekassa appi toodud,” ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet. Nüüdseks toimib digiregistratuur kesksüsteemi tasemel ja on arstidele kasutamiseks valmis. Kuid kuna eriarsti juurde pääsemise järjekorrad on täis ja vabu aegu, mida süsteemi lisada, napib, pole haiglad näinud vajadust andmeid süsteemi koondada, selgitas Normet. Haigekassa ülesanne on süsteem korralikult tööle saada, mis võiks juhtuda kahe või kolme aasta pärast. „Haigekassa otsustab, kas saab edasi minna olemasolevaga või peab alustama nullist,” sõnas Normet ja nentis, et registratuuri arendamine pole seni hästi edenenud. Kuus aastat digiregistratuuri kallal töötanud ETSA ei nõustu väitega, et nad on oma tööd kehvasti teinud.

SA juht Raul Mill ütles, et otsust, millega registratuuri projekti arendamine haigekassale üle antaks, pole tehtud. Osapooled on hoopis arutanud, kas ja mil moel võiks haigekassa projekti haiglates juurutamisel abiks olla. „Meie funktsioon on tervise infosüsteemide haldamine ja arendamine. Edasine on tervishoiu korralduslik küsimus – haigekassal on rohkem võimu haiglaid korralduslikult mõjutada,” märkis ta. Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross sõnas, et haigekassa on valmis infosüsteemi arendamisele kaasa aitama. Senise töökorralduse täpsustamise ja tehniliste lahenduste võimalike muudatuste ettepanekud esitavad haigekassa ja ETSA detsembri alguses. Seni on üks takistusi olnud haiglate vastuseis, kuid nüüd sõnas Normet, et haiglad on andnud nõusoleku registratuuriga liituda. Haiglate liidult kommentaare saada ei õnnestunud.

Toimiva digiregistratuuri saamiseks tuleb astuda kolm sammu. Digiregistratuuri arendamise osalised leidsid, et süsteemi toimimiseks tuleks astuda kolm sammu. 1. Kõik saatekirjad digitaalseks. Praegu rööbiti kasutusel olevad digi- ja pabersaatekirjad lasevad patsientidel panna end järjekorda mitmes haiglas korraga. „Ainult digiregistratuuriga topeltbroneeringuid aga teha ei saaks,” sõnas Eesti E-tervise SA juht Raul Mill. 2. Üle-eestiline digiregistratuur arstidele. Kuigi arstid pääsevad süsteemile ligi ka praegu, ei anna see piisavat ülevaadet kõigist vabadest aegadest, sest haiglad ei kasuta seda aktiivselt, nentis Ivi Normet sotsiaalministeeriumist. Liiati on Ida-Tallinna keskhaiglal, Tartu ülikooli kliinikumil ja Põhja-Eesti regionaalhaiglal oma digiregistratuur ja tarkvara, lisas Mill. 3. Patsientidele avatud digiregistratuur.

Praegu peavad haiglad sotsiaalministeeriumiga läbirääkimisi, et haiglate registreerimisajad võiksid olla ühtses keskkonnas senise kahe kuu asemel avatud kuus kuud.

Allikas: Eesti Päevaleht, 4. november 2013