Jõgeva haigla ühines e-tervise süsteemiga

Esmaspäevast ühines ka Jõgeva haigla e-tervise süs­teemiga, mis tähendab, et patsient ei pea enam eriarstide juurde või ka kauge­male konsultatsioonile min­nes paberipatakat ega röntgenipilte kaasa tassima, kõik väljavõtted haiguslugudest on arstidele kättesaadavad arvutist.

Kui inimene satub oma hai­gusega näiteks Eesti teises ot­sas arsti juurde, saab tohter e-tervise pangast kõik vajaliku teada.

Patsient ei pea kartma, et tema haiguslooga tutvub in­ternetis suvaline inimene või et haiglas töötav naaber saab kõi­ke lugeda.

Turvalisem kui paber

SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdderi sõnul on e-tervise süsteem turvalisem kui senine paberimajandus. "Programmi­del on ka andmekaitsespetsialistid oma silma peal hoid­nud. Kogu haigla arvutivõrk sai uue tulemüüri," lisas ta.

Haiglajuhi kinnitusel saavad arvutiprogrammile ligi ainult volitatud isikud oma parooli­dega, volitused on antud neile töökohast lähtudes. Nn ope­raatoreid, kes näevad kogu programmi, on väga vähe. "Mi­da näeb arst, seda ei näe re­gistraator," lisas ta.

Tema sõnul on kõik arvuti­programmi sisenemised fik­seeritavad kuupäevaliselt, kellaajaliselt ja isikuliselt. "Kohe on näha, kes on kusagilt midagi vaadanud või lisanud," tõdes ta.

Arsti juures kulub rohkem aega

Üleminek uuele süsteemile läks maksma ligi miljon krooni. Selle raha eest sai haigla arvuti­programmi Liisa, milles and­meid sisestada, uued arvutid, monitorid. Samuti on töötajate koolitamiseks kulutatud 70 000 krooni.

E-tervisele üleminek tähen­dab, et haiglal peab olema adekvaatne arvutiprogramm ja andmete töötlemine, et saata andmed üle-eestilisse teabepanka.

28. septembrist algas Jõgeva haiglas töö arvutiprogram­miga Liisa.

"Töötajaid on küll koolitatud, kuid üks asi on vaadata arvu­tiekraani koolitusklassis, teine asi aga ise oma igapäevaseid asju arvutisse sisestada ja sealt ka andmeid saada," rääkis Põdder.

Tema sõnul läheb meditsii­nitöötajatel patsientidega pisut rohkem aega. "Palume ini­mestel olla kannatlikud, sest töövilumuse tekkimiseni läheb pisut aega ja kõik protsessid kulgevad seetõttu aeglasemalt kui varem. Ajuti võib midagi arvutiekraanilt üldse ära ka­duda ja selle tagasisaamine võtab aega. Võib tekkida prob­leem, et ei saa arvutiprogram­mis edasi ning vastuvõtu ajal tuleb võtta telefon ning helis­tada tehnilisele toele."

Tugi probleemide lahenda­miseks on haiglal olemas. Neli Jõgeva haigla töötajat on saa­nud põhjaliku väljaõppe ning suudavad kolleege aidata. Li­saks oma maja koolitatud as­jatundjatele on esimestel päevadel Jõgeva haigla meditsii­nipersonalil abiks ka arvuti­programmi väljatöötajad.

See veab pikemaks registra­tuuris veedetava aja ning ka arsti vastuvõtu.

Põdderi sõnul näitas ühe suu­re haigla lastekliinikus e-tervise süsteemi rakendamine, et uue programmi käivitamisel suu­deti tunnis vastu võtta vara­sema nelja lapse asemel kaks. Seega läks vastuvõtu kiirus esialgu küll kaks korda väik­semaks, kuid arstid saavutasid kiiresti vilumuse.

Põdder ei välista esimestel nädalatel ka Jõgeva haiglas arstide uste taga järjekordi. Juhataja palub inimestelt juba ette rahu ja kannatlikku meelt ning mõistmist, sest ka arstidel on esialgu väga raske uue as­jaga harjuda.

Veel tähendab uue pro­grammi töölehakkamine seda, et laborist hakkavad analüü­side vastused samuti kiiresti lii­kuma ehk kui perearst tellib analüüsi, saadab ta patsiendi haiglasse. Vereanalüüs läheb laborisse ning sellel hetkel, kui analüüs on valmis, saab ka arst vastuse.

Tuleva aasta algusest käi­vitub ka e-retsept, mis tä­hendab, et patsient ei saa enam arsti käest paberil retsepti, kõik on arvutis.

Helve Laasik

Ajaleht Vooremaa, 29. september 2009