Digiretsept apteegiuksi ei sule - Eesti E-tervise Sihtasutus

Digiretsept apteegiuksi ei sule

PRESSITEADE
21.08.2008

Digiretsept apteegiuksi ei sule

Enamikes Eesti apteekides on plaanis digiretsept kasutusele võtta järgmisest aastast. Apteekide sulgemisi uue süsteemi testimine ja juurutamine sotsiaalministeeriumi hinnangul ei põhjusta.

Sotsialaministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normeti sõnul esitavad juba täna kõik apteegid andmed oma retseptide kohta haigekassale elektroonselt. „Apteekidele on see kiirem ja mugavam viis soodusravimite kompensatsiooni saada. Seega on tegelikult arusaamatu, miks digiretsepti pärast peaksid apteegid uksi kinni hakkama panema, kui neil juba täna on interneti kasutamise võimalused olemas,” ütles Normet.

Neile apteekidele, kes ei suuda osta spetsiaalset ja tööd oluliselt kiirendavat tarkvara, on riik mõelnud ja loonud võimaluse kasutada retseptikeskuse teenuseid üle X-tee. Seega piisab vaid interneti püsiühendusest. Valdaval enamusel apteekidest on nii riist- kui tarkvara olemas.

Normet lisab, et digiretsepti piloteerides ongi oluline saada kasutajatelt tagasisidet. Seetõttu katsetatakse süsteemi järk-järgult, et lahendada iga uue mahuka infosüsteemiga paratamatult esilekerkivad probleemid sujuvalt enne üle-Eestilist üleminekut e-retseptile. „Kindlasti ei saa digiretsepti üle-Eestilise käivitumise järel ühe retseptiravimi müügiks kuluv aeg olla pikem kui praegu. Täna tuleb apteekril käsitsi kõik paberretseptil olevad andmed ükshaaval arvutisse toksida ning vahel enne seda ka arsti käekirja dešifreerimisele aega kulutada”. „Digiretsepti eesmärk on säästa apteekrite tööaega retseptiravimite müügil ja võimaldada neile patsientide kiiremat teenindamist. Testperioodi jooksul tuleb ka süsteemi selliselt arendada, et need eesmärgid saaks täidetud,” lisas Ivi Normet.

Apteekide esindajate hinnangul läheb ühele apteegile retseptikeskusega liidestumine maksma ligikaudu 10 000 krooni (kui ei ole arvutit) või 4000 krooni (olemasoleva infosüsteemi täiendamine), mis on üle pakutud. Arvutused näitavad, et ühe apteegi eeldatavad kulud on mõnesaja krooni ringis kuus. Samas võidetakse oluliselt ajas ja mugavuses ning ka kõige väiksemate apteekide käive ulatub aastas miljoni kroonini.

Lisainfo:

Tulevikus hakkavad tööle kaks uut e-tervise infosüsteemi: tervise infosüsteem ja retseptikeskus. Tervise infosüsteem on andmekogu, kus arst saab tulevikus vaadata näiteks patsiendi haiguslugu, aegkriitilisi andmeid, digitaalseid röntgenpilte ja muude mahukate meditsiiniuuringute tulemusi. Patsiendid saavad vaadata oma terviseandmeid, seda, kes arstidest on neid vaadanud ning valida soovi korral, kellele arstidest ja millistele andmetele nad ligipääsu annavad. Enam pole patsiendil vaja uue arsti juurde minnes ise kaasa tuua seniseid mahukaid ravikaarte, saatekirju, röntgenpilte ja muid uuringute tulemusi. Pole ka vaja muretseda, et need võiksid kaduma minna. Tänu digiregistratuurile pääsevad inimesed polikliiniku või perearstikeskuse registratuuri pikkadest telefoniootejärjekordadest, sest patsiendiportaali loodava elektroonilise broneerimissüsteemi kaudu saab igaüks endale vabadest arstiaegadest sobiva välja valida, aega muuta, visiiti tühistada või meeldetuletust tellida.
Retseptikeskus loob võimalused digiretseptile üleminekuks, et tulevikus patsient enam paberretsepti ei vaja. Arst saadab retsepti otse apteekrile ja inimesel peab apteeki minnes kaasas olema vaid pildiga isikuttõendav dokument. Samuti jääb kehtima paberretsept erandina ka edaspidi kas tehnilistel põhjustel või näiteks koduvisiitidel. Digitaalse retsepti piloteerimine toimub esialgselt viisil, et kehtivad nii paberretsept kui digitaalne retsept mõlemad. Apteekritega käivad ka läbirääkimised, et kui arst on retsepti paberile kirjutanud, siis selle digitaliseerimise kohustus lükata edasi kuni 2009. aasta 1. septembrini, mis hoiab ära võimaliku järjekordade tekkimise apteegis.
14. augusti valitsuse istungil kiideti heaks määruste pakett, mis viib sammu lähemale üleminekuks e-tervise süsteemile. Määruste väljatöötamine on käinud käsikäes tehniliste lahenduste loomisega nii kesksüsteemides kui ka apteekides, haiglates ja teiste teenuseosutajate infosüsteemides. Õigusliku raamistiku loomisega taotleb sotsiaalministeerium paralleelselt süsteemide käikulaskmiseks Andmekaitse Inspektsioonist (AKI) delikaatsete andmete töötlemiseks registreeringu. Niipea, kui haiglad, kliinikud ja perearstikeskused on oma AKI registreeringud uuendanud, saab kesksüsteemiga liita ka nende infosüsteemid.