Kas digiloo projektis on arvestatud ajakuluga, mida nõuab arstilt patsiendi haigusloo digitaalne sisestamine? Kas andmete sisestamist teeb arst või kabinetiõde?

Eestis sellist võrdlevat patsiendikaardi täitmise ajakuluanalüüsi tehtud ei ole, kuid sarnaseid uuringuid muude meditsiinidokumentide vormistamiseks on läbi viidud mujal maailmas. Näiteks Taani kogemuse kohaselt kulub keskmiselt pabersaatekirja käitlemisele 8,5 minutit ja digisaatekirja käitlemisele 6,3 minutit. Seega võimaldab digilugu arstile iga saatekirja pealt 2,2 minutit ajavõitu.

See, kas digiandmed sisestab arst või õde, sõltub iga raviasutuse sisemisest töökorraldusest. Kuna saatekirja koostamine toimub vastuvõtu käigus, võib seda kabinetis täita nii arst kui õde.

Mis juhtub siis, kui perearst teeb koduvisiite? Millal ta andmed sel juhul arvutisse sisestab?

Koduvisiitide korral jääb põhimõte endiseks ehk kõikidest kodus tehtud uuringutest, väljakirjutatud ravimitest vms peab arst tegema samal või järgmisel päeval sissekande oma infosüsteemi. Tehniliste võimaluste olemasolul (inetiühendusega sülearvuti, mobiiltelefon, pihuarvuti) saab arst infosüsteemi andmeid sisestada, digiloost patsiendi kohta päringuid teha, digiretsepti või -saatekirja väljastada patsiendi kodus kohapeal. Kui neid tehnilisi võimalusi pole, teeb arst külastuse kohta sissekande, kirjutab patsiendile välja digiretsepti ja e-saatekirja peale visiiti oma kabinetist. Samuti jääb alles võimalus välja kirjutada paberretsepti. Digilukku edastab arst epikriisi siis, kui haigusjuhtum on läbi.

Kui suures mahus on digiloos dokumendid eeltäidetud?

Digiloo rakendudes jääb arst edasi kasutama oma endist infosüsteemi. Uudisena tekib juurde vaid see, et teatud teavet edastatakse kesksüsteemist ning saadetakse kesksüsteemi. Enamikel meditsiinivaldkonna infosüsteemidel on juba praegu selline omadus, et hulk mitmendat korda raviasutuses oleva patsiendi digihaigusloos olevaid lahtreid (nimi, aadress jne) on eeltäidetud ning arst lisab sinna juurde vaid oma leiu või kirjelduse. Kui patsiendi andmeid arsti (raviasutuse) infosüsteemis ei ole, saab arst teha nende kohta digiloost kiire päringu ning ei pea aega kulutama patsiendi üldandmete sisestamisele.

Kuidas muutub edaspidi näiteks anonüümse AIDSi-kabineti töö, kas anonüümselt antud analüüside vastused seotakse nüüd patsiendi digilooga?

Anonüümsetele kabinettidele on digiloo suhtes tehtud erand ning nad ei ole kohustatud digilukku infot saatma.